Toru kalle on number, mida kodus keegi otse ei näe, aga selle mõju on täiesti nähtav: kas vesi jookseb ära korralikult või tuleb sama ummistus tagasi ikka ja jälle.
Valamu tühjeneb aeglaselt, kuigi toru alles puhastati. Või tuleb ummistus tagasi iga paari kuu tagant, alati ühte ja samasse kohta. Kui olete põhjust otsinud, jõudsite tõenäoliselt sõnani „kalle“ ja sealt küsimuseni, mitu sentimeetrit meetri kohta toru peaks langema.
Vastus on ebamugav. Üks number ei ütle teile, kas teie toru kalle on õigesti paigaldatud. Nõutav langus sõltub toru läbimõõdust — jämedam toru vajab vähem langust kui peenem — ja täpne nõue on kirjas normides ning selle maja projektis, mille järgi torustik rajati. Veelgi olulisem on see, et paberil olev näitaja ja torus päriselt olev kalle on kaks eri asja. Teie probleemi lahendab teine number: see, mis on praegu maa sees.
Miks toru kalle üldse loeb
Kanalisatsioonitoru ei ole lihtsalt auk, kust vesi ära jookseb. Vesi peab liikuma kiirusega, mis kannab tahked osakesed endaga kaasa. Kui vesi liigub liiga aeglaselt, jäävad tahked osakesed maha. Kui vesi liigub liiga kiiresti, jookseb see tahketest osakestest ette ja jätab need maha. Mõlemal juhul jääb torusse kiht, mis kasvab, ahendab ristlõiget ja peatab ühel hetkel kõik. Sisuliselt on see number see, mis otsustab, kumb stsenaarium teie majas ellu läheb.
Kui langust on liiga vähe
Vesi jääb torru seisma. Sete vajub põhja ja kõveneb. Tüüpiline pilt: WC tühjeneb korralikult alles teisest loputusest, äravoolust kostab korinat ja pärast puhastust on paar nädalat rahu. Sama koht ummistub uuesti, sest põhjus ei olnud ummistus ise, vaid see, et vesi ei suuda seda lõiku ise puhtaks uhtuda.
Kui langust on liiga palju
Selle vea peale mõeldakse harvemini, aga esineb sedagi. Järsul lõigul jookseb vesi ära ja jätab tahked osakesed toru põhja. Toru seisab kuivana, kiht kõveneb ja seda kohta tuleb pesta sagedamini kui ülejäänud trassi. Tüüpiline asukoht on järsk langus, mille järel algab pikk peaaegu tasane lõik. Sinna koguneb kõik, mis eespool maha jäi.
Täpne toru kalle, mis konkreetsele läbimõõdule sobib, on kirjas normides ja selle maja projektis, mille järgi kanalisatsioon kunagi rajati. Neid norme koondab EVS, kuid paberil olev näitaja ei garanteeri, et sama kalle on täna maa sees veel alles.
Kõige sagedasem juhtum: kalle oli õige, aga toru enam ei ole
Suur osa vale kalde juhtumitest ei ole üldse paigaldusvead. Toru pandi õigesti ja vajus hiljem. Tagasitäide vajub, pinnas liigub, torust sõidetakse raske masinaga üle, liitekoht nihkub paigast, juur kasvab ühendusse. Tulemuseks on lohk: lühike lõik, kus vesi seisab ka siis, kui kogu ülejäänud toru on korralikult kaldu. See lohk kogub setet ja ummistub ikka ja jälle.
Seepärast ei ole normis kirjas olevast numbrist teile siin abi. Küsimus ei ole „kui palju toru kalle peaks olema“, vaid „kui palju seda on ja kus täpselt see kaob“.
Kuidas toru kallet päriselt mõõdetakse
Kallet saab kindlaks teha ainult torus. Selleks lükatakse torustikku kaamera ja salvestatakse kogu läbitud lõik. Kasutame Mini-Cam SOLOPro+ tõukevardaga kaamerat, mis sobib 50–300 mm torudele ja ulatub sisestuskohast kuni 50 meetrit.
Tööst saate videosalvestise ja vaatlusakti ning seal, kus see on asjakohane, ka kalderaporti. Kalderaport näitab, kus toru langeb, kus ta on tasane ja kus ta tõuseb. Selle põhjal saab otsustada, kas on vaja kaevata, kui pikk lõik ja millisest kohast — või kas piisab sellest, et hakkate seda kohta tihedamini pesema.
Üks eeldus on oluline: kaamera peab torus liikuda saama. Kui toru on setet täis, filmib kaamera muda ja mingeid järeldusi sellest teha ei saa. Sellisel juhul tehakse enne survepesu ja alles siis uuring.
Mida kaamerauuring ei lahenda
Uuring näitab, kus viga on. Kallet ta ei paranda. Kui torustik on vajunud, tuleb see lõik lahti kaevata ja uuesti paika panna, ja seda tööd me ei tee. Me ei ehita ega paigalda torustikku, ei raja septikuid, imbväljakuid ega puurkaeve.
- Kaamera ei mahu 50 mm-st peenematesse torudesse ega sobi üle 300 mm läbimõõduga torudele.
- Kaugemale kui 50 meetrit sisestuskohast me ei jõua. Pikema trassi puhul on vaja teist ligipääsu, näiteks revisioonikaevu või puhastusluuki.
- Täiesti ummistunud torru kaamera ei lähe. Kõigepealt tuleb läbitavus taastada.
- Uue torustiku puhul ei asenda uuring projekti. Me ei projekteeri torustikku ega ütle, millise kaldega see rajada.
- Kaameraid me välja ei üüri ega müü.
Ja olgem ausad: kaugeltki mitte iga korduv ummistus ei tulene kaldest. Täpselt samamoodi annavad endast märku juured liitekohas, torusse sattunud võõrkeha, valesti tehtud pööre ja rasvakiht köögiharul. Uuring ütleb ära, milline neist teie juhtum on. Kui te ei tea, milline, siis alustage sellest. See on odavam kui vale töö.
Uuring ei ütle ka seda, kes on süüdi. Video näitab, mis torus on, mitte seda, kas selle tegi ehitaja, eelmine omanik või aeg. Kui teil on vaidlus, on salvestis tõend, aga järelduse teeb keegi teine. Ja uuring ei ütle ette, millal järgmine ummistus tuleb: tema vastus käib selle kohta, mis on torus praegu.
Näide: kuidas kalderaport toru kallet näitab
Kalderaporti on lihtsam lugeda ühe päris näite peal. Oletame, et sisestuskohast 12 meetri kaugusel näitab kalderaport lühikest lõiku, kus toru kalle on hetkeks olematu, ja seejärel jätkub jälle ühtlane kalle kuni väljundini. See 30-40 sentimeetri pikkune tasane lohk ongi koht, kuhu sete jääb ja kust ummistus tuleb ikka ja jälle tagasi, kuigi ülejäänud trassil on see täiesti korras.
Kalderaport näitab täpselt, kus toru kalle kaob, ja kaevata tuleb ainult see lühike lõik, mitte kogu trass.
Kui toru kalle muutub trassi keskel
Harvem, aga siiski ette tulev juhtum on selline, kus toru kalle ei ole ühtlane kogu trassi ulatuses, vaid muutub keset lõiku. Üks põhjus on kaks eri ajal ehitatud lõiku, mis on kokku ühendatud: vana lõigu kalle ja uue lõigu kalle ei pruugi omavahel klappida. Teine põhjus on maapinna liikumine ainult ühe lõigu all, näiteks seal, kus trass ristub varasema kaevetööga.
Kummalgi juhul on tulemus sama: kohas, kus see järsult muutub, tekib vool, mis kord kiireneb ja kord aeglustub, ning just see koht koguneb setet kiiremini kui ühtlase kaldega lõigud. Sellist kohta ei ole mõtet oletada, seda tuleb näha kalderaporti pealt.
Millal ei ole mõtet uuringut tellida
Kui vesi ei liigu üldse ja majas ei saa enam vett kasutada, ei ole esimene samm uuring, vaid ummistuse likvideerimine. Kaamera pannakse sisse pärast seda, kui toru on läbitav.
Kui maja on äsja valmis, vaadake kõigepealt üle ehitusaegne dokumentatsioon. Kui torustik on üle antud koos videoga, on teil pool vastust juba olemas ja mõistlik on nõuda ülejäänut ehitajalt.
Ja kui ainus mure on lõhn, aga vesi jookseb normaalse kiirusega ära, siis on põhjus sagedamini kuivanud vesilukk või ventilatsioon, mitte toru kalle.
Mida edasi teha
Helistage +372 5550 4900 või +372 5550 4243. Oleme avatud ööpäev läbi, ka nädalavahetusel. Kirjutada saab aadressil info@waterboy.ee.
Pange kõne jaoks valmis neli asja: kus asub lähim revisioonikaev või puhastusluuk, mis on toru läbimõõt, kui te seda teate, mitu korda ja kui tihti see koht on ummistunud, ja kas toru on varem pestud.
Torustike videouuring maksab 85 EUR/h päevasel ajal ja 110 EUR/h õhtul ning öösel. Nädalavahetusel ja riigipühal kehtib öötariif. Kõigile hindadele lisandub käibemaks 24%. Väljaspool Tallinna linnapiiri lisandub 1 EUR/km. Kui sõidame kohale ja tööd teha ei saa, arvestame ühe töötunni.
